Apple Mac arvutid on viirustele avatud...

Aastaid on Apple omanikud arvanud, et Mac arvutid ei nakatu viirustesse, kuigi see pole tõsi. Kui varasematel aastatel kasutati Mac arvutite nakatamiseks pahavarasse kavalaid nippe, näiteks meelitati kasutajat arvutisse laadima mingit põnevat programmi, mis sisaldas viirust, siis käesoleval aastal on hakatud ära kasutatama operatsioonisüsteemi turvaauke nagu ka Windows puhul. Sellistel puhkudel ei pruugi Apple Mac omanik arugi saada, kui arvuti on juba nakatunud pahavarasse.

Suuresti on selles süüdi kasutaja ise, kes petlikult arvab, et Apple Mac puhul ei pea kasutama viirusetõrjeid või teisi turvameetmeid, kuid oma süü on selles ka Apple Mac OS X arendajatel. Aastaid on Apple arendajad ise uhkusega kinnitanud, et nende opisüsteem on väga turvaline ja seeläbi on nad võimalikele ohtudele liialt vähe tähelepanu pööranud. Kuid paraku selline liigne enesekindlus võib juba praegu valusalt kätte maksta ja võib muuta Mac arvutid pahavara rünnakutele isegi kergemini haavatavateks kui teistele platvormidele.

Loe lähemalt

Prindi

ESET NOD32 Antiviirus

Auhinnatud ThreatSense® mootoril põhinev viirusetõrjetarkvara ESET NOD32 avastab ja teeb kahjutuks ennetavalt rohkem viirusi, Trooja hobuseid, ussviirusi, reklaamvara, andmepüüki, rootkitte ja muid Interneti-ohte kui ükski teine samalaadne saadaolev programm.

See on ideaalne viirusetõrje opsüsteemile Windows XP, Vista, Windows 7  ja samuti töötab see sujuvalt muudes Windowsi süsteemides, failiserverites, meiliserverites ja mujal.

Kõikide süsteemide jaoks on just see viirusetõrjetarkvara parim lahendus. ESET NOD32 Antivirus sai 2006. ja 2007. aastal testimiskeskuse AV-Comparatives välja antava auhinna "Parim viirusetõrjelahendus".

Loe lähemalt

Prindi

Nutitelefonid - pahavara järgmine sihtmärk

Samal ajal kui maailm võitleb internetis leviva spämmi ning pahavaraga, ütlevad turvaeksperdid, et suurimat turvaohtu tulevikus ei pruugi endast kujutada sugugi mitte arvutid, vaid nutitelefonid.

Internetitoega telefonid on saamas väga suureks trendiks. Mobiiltelefonidega saab hallata üha rohkem ja rohkem infot ja see võib telefonid seada küberkurjamite uueks sihtmärgiks.

Kaasaegsetel mobiiltelefonid ja pihuarvutitel on oma operatsioonisüsteem, järjest võimsamad protsessorid ja järjest rohkem mälu - paljud laiatarbetelefonid on nende näitajate poolest juba tunduvalt võimsamad kui kümne aasta tagused arvutid! Samuti on nüüdisaegsed nutitelefonid võimelised alla laadima ja installeerima kolmandate osapoolte rakendusi - õigupoolest on imelik, miks senimaani veel nii vähe mobiilset pahavara liikvel on.

Väga paljud inimesed on harjunud sisestama pangakoode, krediitkaardi numbreid jms oma telefoni, mis peaks olema eelkõige rääkimisvahend, ütleb IBM Internetiturvalisuse ekspert Tom Cross.

Kurjategijad võivad inimeste harjumusi ära kasutada “häälõngitsemise” (voice phishing) ja identiteedivarguste toimepanekuks. Oma rolli mängib ka asjaolu, et erinevalt arvutitest on telefonide turvalisusele seni veel väga vähe tähelepanu pööratud ning seega on taskuseadmed pättidele lihtne ja perspektiivikas sihtmärk.

Mõistagi ei tasu telefoniomanikel kohe paanikasse sattuda. Turvaeksperdid lihtsalt nendivad, et üha suurenev mobiilvõrgustik võib põhjustada samasuguse kaose, mis valitseb praegu internetis.
Seega on praegu tõesti viimane aeg, et mõelda selle valdkonna turvalisusele.

Allikas: Arvutikaitse

Prindi

Miks on oluline kaitsta oma arvutit ja kõike, mis selles leidub?

Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas.

Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.

Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona.IT hooldus, IT juhtimine, hooldus, leping, tugi,

Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid.

Allikas: Arvutikaitse

Prindi

Windows Live Messengeri (MSN) turvaline kasutamine

Windows Live Messengeriga töötades peab arvestama, et selle kaudu levib massiliselt viiruseid!

Abinõud, mida tuleks viiruste vältimiseks tarvitusele võtta:

  1. ärge avage ühtegi kahtlast faili ega linki. Alati tasub saatjalt üle küsida millega on tegu kuna tegelikult võib saatja nime all tegutseda arvutiviirus.
  2. ärge aktsepteerige võõraid kontakte,
  3. ärge pidage oma parooli MSNi sisselogimise aknas meeles,
  4. lülitage MSNi sisselogimise aknas välja automaatne sisselogimine,
  5. kui olete juba viiruse saanud siis vahetage kohe oma Windows Live Messengeri parool ja tehke nakatunud arvutile täielik viiruste skänn. Paroolivahetuse kohta vaata juhendit siit: MSNi parooli vahetamine

Prindi

Mida peaks tegema arvuti turvamiseks?

Viirusetõrje on olulisim abimees

Viirusetõrje on esimene abimees arvutiviirustega võitlemiseks. Viirused on programmid, mis sunnivad arvutit kõik andmed kustutama, kasutaja infot kopeerima ja edasi saatma vms. Viiruseid ei looda nalja pärast, vaid raha teenimiseks. Selle tõttu kirjutatakse neid enamasti maailmas enimkasutatud Windowsi jaoks. Viirustõrje vaatab läbi iga faili ja teeb leitud viirused kahjutuks.

ESET pakub kõige kiiremat, efektiivsemat ja proaktiivsemat viirusetõrje- ja nuhkvaratõrjetarkvara, mis teeb pahavara kahjutuks enne, kui need teie arvutit ründavad. Mitte keegi ei paku paremat ennetavat kaitset kui ESET!

Kasutage tulemüüri

Tulemüür on valvur, mis otsustab, milline info pääseb arvutisse ja milline mitte. Tulemüür on juba sisse ehitatud igasse operatsioonisüsteemi (näiteks Windows, Linux, jne), Oluline on seda mitte välja lülitada. Mitmed tulemüüri tarkvarad pakuvad välja erinevad automaatsed seaded, nt. turvalisuse kõrge, keskmine või madal tase.
Tulemüür kuulub paljude viirusetõrjepakettide juurde, lisaks saab seda ka täiesti eraldi installeerida.

Uuendage operatsioonisüsteeme

Iga tarkvaratootja pingutab, et tema toodang töötaks korralikult ning parandab avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Selleks väljastavad nad turvapaikasid. Enamasti annavad programmid ise märku, et uued turvapaigad on allalaadimiseks ja installeerimiseks valmis. Kui olete turvapaikade automaatsed uuendused keelanud, saate neid alla laadida iga operatsioonisüsteemi kodulehelt.

Tehke varukoopiaid

Mis juhtub, kui mõni viirus või pahatahtlik häkker kustutab arvutis olevad failid või läheb kõvaketas lihtsalt rikki? Kui hoiate oma arvutis olulisi dokumente, kirju või pilte, mille kadumisest oleks tõsiselt kahju, siis paigutage need failid kindlasse kataloogi ja tehke neist varukoopiaid. Koopiaid võib teha CD-le, DVD-le, välisele kõvakettale või interneti teenusepakkuja pakutavale kettapinnale. Viimasel juhul peate jälgima, et tagatud oleks failide turvalisus.

Ettevaatust e-posti lugemisel

Enamik arvutikasutajaid saab rämpsposti ehk spämmi. Mitmed kirjad võivad ära kasutada inimeste nõrkusi, kirjutades näiteks, et kirja saaja on võitnud suure auhinna. Täpsema informatsiooni saamiseks tuleb avada e-kirja manus (attachment) või klikkida lingil. Selliste kirjade eesmärgiks on petta inimestelt välja infot - internetipanga paroole, krediitkaardi andmeid vms. Ärge avage tundmatutelt inimestelt saabunud e-posti manuseid ega klikkige kirjas olevatele linkidele.

Kuna rämpspost võib levida ka ilma, et arvutiomanik sellest teaks, siis ärge avage ka tuttavatelt inimestelt saabunud kahtlase laiendiga faile (nt. exe, .com, .bat, .pif, .zip). Kui põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab ootamatult võõrkeelseid kirju saatma, paluge tal kontrollida ega tema arvuti äkki nakatunud pole.

Tõsiselt ei maksa võtta ka ettepanekut laadida alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Suure tõenäosusega on seal küljes ka viirus.

Kasutage „tugevaid” paroole ja ID-kaarti

Paroolid on mõeldud selleks, et kaitsta infot. Võite olla kindel, et sissetungija proovib esimeses järjekorras paroolina teie nime, sünnikuupäeva, auto numbrit või märgikombinatsiooni ‘admin123′. Kui neist ei piisa, kasutatakse parooli äraarvamiseks spetsiaalset programmi, mis kõigepealt katsetab võimalike paroolidena sõnaraamatus leiduvaid sõnu. Kui kasutate paroolina keerulisemaid kombinatsioone võib parooli murdmiseks kuluv aeg olla piisavalt pikk, et panna sissetungijat oma ettevõtmisest loobuma. 

·          Parooli pikkus võib varieeruda – mitmed interneti pangad ja e-teenuste pakkujad nõuavad, et parooli pikkus oleks vähemalt 6 sümbolit.

·          Valige erinevate teenuste jaoks erinevad paroolid.

·          Parool peab olema piisavalt keerukas. Kasutage erinevaid sümboleid - väikesi ja suuri tähti, numbreid, kirjamärke.

·          Ärge kirjutage paroole üles, vaid looge enda jaoks süsteem, kuidas neid meeles pidada.

·          Mitmed häkkerid püüavad sokutada arvutitesse klaviatuuri vajutuste pealtkuulamise programme nn. keylogger’eid, et saada teada näiteks internetipanga paroole. Selle vastu aitab tõhusalt ID-kaart või PIN kalkulaator.

Programmide allalaadimisel  tuleb olla ettevaatlik

Internetis levib väga palju erinevaid programme, mida on võimalik tasuta arvutisse installeerida. Tihti ei ole nende programmidega kaasas kasutusjuhendit ega õpetust, kuidas installeeritud programmi hiljem arvutist eemaldada. See on kõige selgem märk, et tegu võib olla pahatahtliku programmiga. Seega, enne iga uue programmi allalaadimist ja installeerimist püüa välja selgitada, kas teil on seda programmi ikka vaja ja millised ohud arvuti turvalisusele sellega kaasnevad.

Privaatsuse kaitsmine internetis

Internetis suheldes ei ole enamasti võimalust teisele inimesele silma vaadata ja veenduda, millised on tema tegelikud kavatsused. Nii võib näiteks jututoas ennast 14 aastaseks tüdrukuks nimetav inimene olla tegelikult hoopis 50 aastane meesterahvas. Seetõttu tuleks olla ettevaatlik, kui internetituttav soovib kohtuda nii öelda „päris maailmas”.

Kui teilt küsitakse personaalset informatsiooni – nime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoni numbrit, pangakonto numbrit, e-posti aadressi, siis enne selliste andmete edastamist uurige, kuidas ja milleks neid andmeid kasutatakse ning kuidas andmeid kaitstakse.

Pidage meeles ka seda, et pank ei küsi kunagi e-posti vahendusel andmeid ega käsi vahetada internetipanga paroole.

Kaaluge erinevaid võimalusi

Lisaks Windowsile on olemas veel palju operatsiooni-süsteeme – Mac, BSD ja Linuxi perekond. Kuna kurjategijatele on kõige tähtsam raha, ründavad nad maailmas enimkasutatud operatsioonisüsteemi. Küsige spetsialistilt nõu, milline eelpoolnimetatud operatsioonisüsteem teile paremini sobiks. Siiski, kui kasutate arvutit ainult mängimiseks, ei ole Windowsile selles osas vastast.

Küsige nõu IThooldus.ee asjatundjatelt

Kui Te ei tunne end arvutimaailmas kindlalt, ärge häbenege spetsialistidelt abi küsida. 

Allikas: Arvutikaitse

Prindi

Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?

Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?

1. Paigaldage arvutisse viirustõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda!

Viirustõrjesüsteem, mis sageli sisaldab ka tarkvaralist tulemüüri, reklaamvara tõrjujat, spämmifiltrit ja vahendeid kahjustunud failide ning operatsioonisüsteemi taastamiseks, on teie esimene ja kõige võimekam abimees sissetungijatega võitlemiseks.

2. Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri!

Tulemüür on piltlikult öeldes valvur, mis otsustab, millistel rakendustel on õigus teie arvutisse siseneda ja millistel mitte. Soovitav on kasutada nii riist- kui tarkvaralist tulemüüri. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi, selle seadeid saab kontrollida oma arvuti Windowsi turvakeskusest. Samuti kuulub tarkvaraline tulemüür paljude uuemate viisustõrjepakettide koosseisu.

Tulemüürina on võimelised funktsioneerima ka enamik internetiühenduse jagamiseks kasutatavaid tava- ja WiFi ruutereid.

3. Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi!

Ülalpool oli juttu turvaaukudest operatsioonisüsteemis ja rakendusprogrammides. Iga tarkvaratootja üritab reeglina seista hea selle eest, et tema toodang oleks kvaliteetne ja töötaks korralikult, ning parandada avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Parandused ja täiendused võib tavaliselt alla laadida tootja koduleheküljelt ning seda on soovitav teha võimalikult kiiresti - kiirus kahandab oluliselt võimalust, et keegi juba avastatud turvaauke teie vastu ära kasutab. Paljudel tarkvaratoodetel on ka automaatne teavitussüsteem, mis teatab teile uute täienduste ja paranduste valmimisest ning soovitab teil need alla laadida.

4. Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu!

Ekraani alaservas armsalt määgiv lammas või Messengeri tavalistest meeleolupiltidest põnevam emotikonikomplekt võivad olla kuitahes põnevad ja ilusad, kuid pahatihti laete koos nendega oma arvutisse ka lisatarkvara, mille olemasolust teile ei teatata ning mis asub teie arvutis omatahtsi tegutsema. Samuti ärge võtke tõsiselt ettepanekuid laadida näiteks alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Kui võimalik, kontrollige interneti otsimootorite või asjatundjate abil, kas see, mida te alla laete, kellegi teise teada äkki pahavara ei sisalda, ning kontrollige kõik allalaetavad failid enne käivitamist viirustõrjujaga igaks juhuks üle. Samuti tuleks viirustõrjeprogramm seadistada kontrollima kirjakasti sisu ja e-kirjade manuseid ning Messengeriga allalaetavate failide sisu.

5. Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meilimanuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid!

Paljud viirused ja muud pahalased maskeerivad end pealtnäha ohututeks tekstidokumentideks või piltideks, veebilink aga võib teid suunata koduleheküljele, kust teie arvutisse laaditakse mitmesugust kurivara. Kui aga teie põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab teile ühtäkki võõrkeelseid kirju või kiirsuhtlussõnumeid saatma, paluge tal kontrollida, ega ta arvuti äkki nakatunud ei ole.

6. Tehke varukoopiaid!

Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel - ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd ning andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju tööd ning pole ka alati võimalik. Kuid kahju pole nii suur, kui teete oma andmetest regulaarselt varukoopiaid, nii võite pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust, mil te viimase varukoopia tegite.

Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi andmekandjal, näiteks CD- või DVD-plaadil. Kaval oleks neid plaate hoida ka mõnes teises ruumis või koguni teises hoones.

Allikas: Arvutikaitse

Prindi

ITHOOLDUS EESTI OÜ

Reg.nr. 10250525
KMKR Nr: EE100225950
Tehnika 3,
51006 Tartu, Eesti

Swedbank
IBAN: EE632200221017995424

Avatud / Suletud

Esmaspäev - Neljapäev
9.00 - 16.00
Laupäev - Suletud
Pühapäev - Suletud

Kontaktid

Seadmete ja teenuste müük

+372 601 6464
+372 50 20 212

Arvutihooldus ja teenindus

+372 641 4883
+372 51 00 345

E-post
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.