Blogi

Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?

Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?

1. Paigaldage arvutisse viirustõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda!

Viirustõrjesüsteem, mis sageli sisaldab ka tarkvaralist tulemüüri, reklaamvara tõrjujat, spämmifiltrit ja vahendeid kahjustunud failide ning operatsioonisüsteemi taastamiseks, on teie esimene ja kõige võimekam abimees sissetungijatega võitlemiseks.

2. Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri!

Tulemüür on piltlikult öeldes valvur, mis otsustab, millistel rakendustel on õigus teie arvutisse siseneda ja millistel mitte. Soovitav on kasutada nii riist- kui tarkvaralist tulemüüri. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi, selle seadeid saab kontrollida oma arvuti Windowsi turvakeskusest. Samuti kuulub tarkvaraline tulemüür paljude uuemate viisustõrjepakettide koosseisu.

Tulemüürina on võimelised funktsioneerima ka enamik internetiühenduse jagamiseks kasutatavaid tava- ja WiFi ruutereid.

3. Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi!

Ülalpool oli juttu turvaaukudest operatsioonisüsteemis ja rakendusprogrammides. Iga tarkvaratootja üritab reeglina seista hea selle eest, et tema toodang oleks kvaliteetne ja töötaks korralikult, ning parandada avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Parandused ja täiendused võib tavaliselt alla laadida tootja koduleheküljelt ning seda on soovitav teha võimalikult kiiresti - kiirus kahandab oluliselt võimalust, et keegi juba avastatud turvaauke teie vastu ära kasutab. Paljudel tarkvaratoodetel on ka automaatne teavitussüsteem, mis teatab teile uute täienduste ja paranduste valmimisest ning soovitab teil need alla laadida.

4. Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu!

Ekraani alaservas armsalt määgiv lammas või Messengeri tavalistest meeleolupiltidest põnevam emotikonikomplekt võivad olla kuitahes põnevad ja ilusad, kuid pahatihti laete koos nendega oma arvutisse ka lisatarkvara, mille olemasolust teile ei teatata ning mis asub teie arvutis omatahtsi tegutsema. Samuti ärge võtke tõsiselt ettepanekuid laadida näiteks alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Kui võimalik, kontrollige interneti otsimootorite või asjatundjate abil, kas see, mida te alla laete, kellegi teise teada äkki pahavara ei sisalda, ning kontrollige kõik allalaetavad failid enne käivitamist viirustõrjujaga igaks juhuks üle. Samuti tuleks viirustõrjeprogramm seadistada kontrollima kirjakasti sisu ja e-kirjade manuseid ning Messengeriga allalaetavate failide sisu.

5. Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meilimanuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid!

Paljud viirused ja muud pahalased maskeerivad end pealtnäha ohututeks tekstidokumentideks või piltideks, veebilink aga võib teid suunata koduleheküljele, kust teie arvutisse laaditakse mitmesugust kurivara. Kui aga teie põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab teile ühtäkki võõrkeelseid kirju või kiirsuhtlussõnumeid saatma, paluge tal kontrollida, ega ta arvuti äkki nakatunud ei ole.

6. Tehke varukoopiaid!

Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel - ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd ning andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju tööd ning pole ka alati võimalik. Kuid kahju pole nii suur, kui teete oma andmetest regulaarselt varukoopiaid, nii võite pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust, mil te viimase varukoopia tegite.

Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi andmekandjal, näiteks CD- või DVD-plaadil. Kaval oleks neid plaate hoida ka mõnes teises ruumis või koguni teises hoones.

Allikas: Arvutikaitse

WebMail

Serveris olevatele e-kirjadele saab ligi igast internetiühendusega arvutist. Kasutades WebMaili võib töötada kodus või isegi Aafrika avalikus internetipunktis. Niisamuti ei ole probleemi kassile süüa toomas käies või rannas päevitades saata ja võtta vastu e-kirju oma mobiililt.

WebMaili teenus on mõeldud kasutamiseks kõikide POP3 ja IMAP protokolli toetavate programmidega(MS Outlook, Outlook Express, Windows Live Mail, Thunderbird jt.). Samas on võimalik lugeda e-kirju ka veebilehitsejaga(Internet Explorer, Mozilla, Opera, Safari jt.). Kasutades WebMaili ei nõua programmide installeerimist ega mailikonto seadistamist.

Kalendri kasutamine nii töökohal kui mobiiltelefonis loob võimaluse mugavaks ajajuhtimiseks. WebMaili teenus lihtsustab firmasiseste ühiste ressursside kasutamist (näiteks koosolekuruumid ja autod), sest kalender on nähtav kõikidele kasutajatele.

Teenus sisaldab:

  • saata ja võtta vastu e-kirju mahupiiranguta;
  • ligipääsu e-kirjadele (sh kalendrile, kontaktidele jne) igast internetiühendusega arvutist;
  • e-kirjade (sh kalendri, kontaktide jne) kohest sünkroniseerimist enamike mobiiltelefonidega;
  • ühtse kontaktibaasi kasutamist üle kogu organisatsiooni arvutites;
  • ühiskalendrite kasutamist kogu firmas;
  • kõigi vajalike andmete ja e-kirjade säilitamist serveris, varukoopiate tegemist;
  • kvaliteetset ja kaasaegset viirusetõrje kontrolli;
  • kasutajasõbralikku rämpspostifiltrit e-kirjadele automaatselt või käsitsi;
  • IThooldus.ee spetsialistide abi.
 

 

Miks on oluline kaitsta oma arvutit ja kõike, mis selles leidub?

Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas.

Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab.

Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona.IT hooldus, IT juhtimine, hooldus, leping, tugi,

Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid.

Allikas: Arvutikaitse

ITHOOLDUS EESTI OÜ

Reg.nr. 10250525
KMKR Nr: EE100225950
Tehnika 3,
51006 Tartu, Eesti

Swedbank
IBAN: EE632200221017995424

Avatud / Suletud

Esmaspäev - Neljapäev
9.00 - 16.00
Laupäev - Suletud
Pühapäev - Suletud

Kontaktid

Seadmete ja teenuste müük

+372 601 6464
+372 50 20 212

Arvutihooldus ja teenindus

+372 641 4883
+372 51 00 345

E-post
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.