Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?
Kuidas muuta oma arvuti turvalisemaks?
1. Paigaldage arvutisse viirustõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda!
Viirustõrjesüsteem, mis sageli sisaldab ka tarkvaralist tulemüüri, reklaamvara tõrjujat, spämmifiltrit ja vahendeid kahjustunud failide ning operatsioonisüsteemi taastamiseks, on teie esimene ja kõige võimekam abimees sissetungijatega võitlemiseks.
2. Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri!
Tulemüür on piltlikult öeldes valvur, mis otsustab, millistel rakendustel on õigus teie arvutisse siseneda ja millistel mitte. Soovitav on kasutada nii riist- kui tarkvaralist tulemüüri. Tarkvaraline tulemüür on integreeritud näiteks Windows XP operatsioonisüsteemi, selle seadeid saab kontrollida oma arvuti Windowsi turvakeskusest. Samuti kuulub tarkvaraline tulemüür paljude uuemate viisustõrjepakettide koosseisu.
Tulemüürina on võimelised funktsioneerima ka enamik internetiühenduse jagamiseks kasutatavaid tava- ja WiFi ruutereid.
3. Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi!
Ülalpool oli juttu turvaaukudest operatsioonisüsteemis ja rakendusprogrammides. Iga tarkvaratootja üritab reeglina seista hea selle eest, et tema toodang oleks kvaliteetne ja töötaks korralikult, ning parandada avastatud turvaaugud nii kiiresti kui võimalik. Parandused ja täiendused võib tavaliselt alla laadida tootja koduleheküljelt ning seda on soovitav teha võimalikult kiiresti - kiirus kahandab oluliselt võimalust, et keegi juba avastatud turvaauke teie vastu ära kasutab. Paljudel tarkvaratoodetel on ka automaatne teavitussüsteem, mis teatab teile uute täienduste ja paranduste valmimisest ning soovitab teil need alla laadida.
4. Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu!
Ekraani alaservas armsalt määgiv lammas või Messengeri tavalistest meeleolupiltidest põnevam emotikonikomplekt võivad olla kuitahes põnevad ja ilusad, kuid pahatihti laete koos nendega oma arvutisse ka lisatarkvara, mille olemasolust teile ei teatata ning mis asub teie arvutis omatahtsi tegutsema. Samuti ärge võtke tõsiselt ettepanekuid laadida näiteks alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda. Kui võimalik, kontrollige interneti otsimootorite või asjatundjate abil, kas see, mida te alla laete, kellegi teise teada äkki pahavara ei sisalda, ning kontrollige kõik allalaetavad failid enne käivitamist viirustõrjujaga igaks juhuks üle. Samuti tuleks viirustõrjeprogramm seadistada kontrollima kirjakasti sisu ja e-kirjade manuseid ning Messengeriga allalaetavate failide sisu.
5. Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meilimanuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid!
Paljud viirused ja muud pahalased maskeerivad end pealtnäha ohututeks tekstidokumentideks või piltideks, veebilink aga võib teid suunata koduleheküljele, kust teie arvutisse laaditakse mitmesugust kurivara. Kui aga teie põhiliselt eesti keeles suhtlev sõber hakkab teile ühtäkki võõrkeelseid kirju või kiirsuhtlussõnumeid saatma, paluge tal kontrollida, ega ta arvuti äkki nakatunud ei ole.
6. Tehke varukoopiaid!
Arvutis olevad andmed võivad kahjustada saada mitte ainult rünnaku või viiruse tagajärjel - ka riistvara ei ole igavene ning näiteks tugev voolukõikumine või telefoniliini sisselöönud pikne võivad hävitada teie fotokogu, tähtsad e-kirjad, pooleliolevad kirjatööd ning andmetabelid ja palju muud hädavajalikku. Kõige selle uuesti loomine võtaks tohutult palju tööd ning pole ka alati võimalik. Kuid kahju pole nii suur, kui teete oma andmetest regulaarselt varukoopiaid, nii võite pärast süsteemi taastamist jätkata oma tegemisi samast seisust, mil te viimase varukoopia tegite.
Varukoopiaid tuleks mõistagi hoida mitte kõvakettal, vaid soovitatavalt eraldi andmekandjal, näiteks CD- või DVD-plaadil. Kaval oleks neid plaate hoida ka mõnes teises ruumis või koguni teises hoones.
Allikas: Arvutikaitse